Norskamine

Norskamine on häiriv öine heli, mis segab und. Hingamine peab rahuolekus toimuma läbi nina, olema hääletu ning pingutuseta. Norskamine ei ole õige hingamismuster ning viitab takistusele hingamisteedes. Regulaarselt norskab ligi 40% täiskasvanutest ning 15% lastest. Sagedamini on selle uneaegse hingamishäire all kannatajaid meeste hulgas. Vanuse suurenedes kipub norskamist rohkem esinema. Norskamine suureneb kehakaalu lisandumise korral.Samas võib norskamine olla igas vanuses patsiendi probleem.
Norskava lapse puhul tuleb tähelepanu pöörata nii päevasele kui ka öisele hingamisele. Terve laps peab hingama  hääletult nina kaudu. Norskav laps väsib päeval kiiremini, keskendub raskustega ning ei ole mängu- ega õppimisaldis.
Norskamist tekitab õhu liikumine läbi liiga kitsa hingamistee, mille põhjuseks on tihti ninahingamise takistus, suured suulae mandlid, väike ja tahapoolse asetsusega alalõug, väike suuõõs, suur keel. Norskamine vajab edasist uurimist järgnevatel juhtudel:

  • Norskamine esineb vähemalt pooltel öödel nädalas ning häirib teid ennast või voodipartnerit
  • Norskamisega kaasneb hingamispause, õhuahmimine
  • Uni on häiritud, kuna esineb higistamine, korduvad öised ärkamised
  • Uni ei võimalda väljapuhkamist, kuigi uneaeg on piisav – esineb päevane unisus või väsimus
  • Diagnoositud on üks või mitu järgnevatest haigustest: kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, ülekaal või rasvumine, kilpnäärme alatalitlus
  • Esineb väike tahapoolse asetsusega ala- ja/või ülalõug

Fakte norskamise kohta

  • 40%täiskasvanutest ning 10% lastest norskab pidevalt.
  • 55% norskajate voodipartneritest on igaöiselt norskamisest häiritud.
  • 35%l norskajatest on öise “müra” tõttu suhtes konflikte.
  • 40% norskajaga peredest magavad partnerid eraldi tubades.
  • 21% paaridest on norskamise tõttu pingeid intiimelus.
  • 6% paaridest toob välja norskamise lahkumineku põhjusena.

Norskamist ja selle süvenemist soodustab

  • Teatud anatoomilised muutused näolõualuude paiknemises, mille tõttu alalõug on tagapool ning lõua-kaela nurk on lamenenud. Loe siit täpsemalt näoprofiilide kohta
  • Ninahingamise takistus (viltune ninavahesein, suurenenud alumised ninakarbikud, limaskesta turse allergia tõttu, polüübid ninas; lastel adenoid ninaneelus)
  • Ülekaalulisus ja kehakaalu jätkuv suurenemine
  • Madal ülemiste hingamisteede lihaskonna toonus (üldine vähene füüsiline koormus)
  • Kinnine või liialt lühike keelekida
  • Suured suulaemandlid ning adenoid (lastel) ja väljaveninud suulae nibu ehk uvula

Norskamise heli tekitab ajus ärritusi, mistõttu norskaja ning tema voodikaaslase uni ei ole täisväärtuslik. Norskamisest tekkinud unehäired tekitavad päevaseid toimetuleku raskusi.

Norskava patsiendi käsitlus unekeskuses

Unearsti vastuvõtt

  1. Vastused leitakse järgmistele küsimustele: norskamise kestus, valjudus, tõsidus; kaasuvad muud  uneaegsed hingamishäired – pausid, õhupuudus, köhakaebus
  2. Viiakse läbi kõrva-nina-kurgualane uurimine, mille käigus hinnatakse ninaõõne ninaneelu, suuõõne, pehmesuulae, keelepära ning kõri seisund
  3. Uneuuringu vajaduse ja uuringu tüübi määramine: selgitatakse uneaegsete hingamishäirete, liigutushäirete, parasomniate ehk uneaegsete käitumiste, südametöö häirete ning unefaasi iseärasuste esinemine
  4. Vajalikuks võib osutada ülemiste hingamisteede endoskoopiline uuring (toimub Kotka Erahaiglas), mis annab parema ülevaate ülemiste hingamisteede seisundist unesarnases olukorras – endoskoopia käigus täpsustatakse norskamise ravivõimalused (kirurgilised võtted, suusisene norskamise kape, positiivõhurõhu ravi, müofunktsionaalne ravi).
  5. Ninahingamistakistuse uurimine ja ravi määramine (pihusti, mehhaaniline ninasõõrme laiendaja või kirurgiline sekkumine).

Norskamise ravi

  1. Olenevalt suuõõne, hammaskonna ja lõualiigese seisundist on peamine norskamise ravimeetod suusisene norskamise kape. Kape tüübi määrab unearstiga koostööd tegev hambaarst. Norskamiskapedest saab rohkem lugeda siit.
  2. Kape valmistatakse laboris suusisese 3D skänneerimise tulemuse või alginaatjäljendite analüüsi alusel. Kaperavi puhul jääb patsient hambaarsti ja suuhügienisti kontrolli alla
  3. Juhul kui uneuuringul selgub, et patsient norskab peamiselt selili asendis on üheks norskamist takistavaks võimaluseks ka positsiooniravi (NightBalance), mille puhul patsiendi und reguleerib seade, mis ei võimalda selili asendis magada
  4. Neelupiirkonna kirurgiline ravi planeeritakse uneaegse endoskoopilise uuringu järgselt juhul kui esinevad suured suulae mandlid või ulatuslik pehmesuulae limaskesta allavaje. Mõningatel juhtudel võib planeerida ka keelepära  kohevust mõjutava operatsiooni. (Neelupiirkonna  kirurgilist ravi ei viida üldjuhul läbi norskamisega kaasneva keskmise ja raske uneapnoe korral)
  5. Oluliseks norskamise ravi komponendiks (nii kaperavi kui kirurgilistele protseduuridele eelnevalt ning järgnevalt) on müofunktsionaalne ravi, mille puhul terapeut hindab patsiendi pea- ja kaela piirkonna funktsioonide (neelamine, mälumine, artikulatsioon, hingamine, valud, pinged) häired ning määrab vajaliku harjutuskava.
  6. Norskamise, uneapnoe ja muude unehäirete puhul on oluline patsiendi teadlikkuse tõstmine unest. Sageli viiakse läbi uneärkveloleku rütmi subjektiivne (unepäevik) ja objektiivne (aktimeetria) hindamine koos soovituste andmisega unetervise, füüsilise koormuse ning toitumise osas.
  7. Esmased soovitused norskajale on liigsest kehakaalust vabanemine, alkoholi tarvitamise piiramine ning suitsetamise lõpetamine. Suitsetamisest loobumisel on abiks kopsuhaiguste kabineti õde ja arst.

Norskamine  võib kaasa tuua soovimatu tähelepanu sotsiaalsetes olukordades. Norskamine on  häiriv kaasreisijatele lennureisil, tuues kaasa piinlikkustunnet või konflikte kaasreisijatega.
Kõige enam tekitab aga norskamine probleeme lähisuhetes. Norskamine häirib tavaliselt  partneri und, tekitades öö jooksul lühiajalisi ärkamisi, mis langetavad voodikaaslase unekvaliteeti. Mittekvaliteetse une tõttu võib ka norskaja voodipartneril esineda päevast väsimust, kõrgenenud ärrituvust ning meeleolu alanemist.
26% norskajate partneritest kasutavad kõrvatroppe või uinuteid.  Uinutid tekitavad ravimsõltuvust ja  muid kõrvalnähte.
Norskajate voodipartneritel võib esineda norskamisest põhjustatud kuulmislangust.
Ühe abinõuna magatakse eraldi tubades, mis vähendab norskamise otsest mõju partnerile,  samas toob see kaasa intiimsuse vähenemise ning emotsionaalse kaugenemise.

Loe lähemalt ka meie hambaraviteenuste kohta siit.

Sakala hambaravi Unekeskus miks on norskamine halb

Miks on norskamine probleem?

Norskamine on patsiendi enda ja lähedaste und segav heli, mis võib häirida mitme inimese und pikkade aastate jooksul. Kestev halb uni vähendab vaimse töö- ja õppimise võimekust, kahjustab südame tervist ja soodustab krooniliste haiguste ägenemist. Norskaval lapsel võib esineda probleeme nina kaudu hingamisega, esiplaanil võib olla päevane- või öine suuhingamine ja see tõttu sageneda hambaaukude teke. Öise hingamishäirega lapsel on suurem oht hambumushäirete tekkeks. Täiskasvanul võib norskamisega kaasneda  uneapnoe, mille puhul esineb korduvaid öiseid hingamise katkemisi koos keha hapniku sisalduse langustega, une kulgemine on häiritud, sügava une osakaal  vähenenud ning uni ei võimalda väljapuhkamist. Uneapnoesse haigestumisel esineb sageli ka kõrgvererõhutõbi, südame rütmihäired, II tüüpi suhkruhaigus, ülekaalulisus, kilpnäärme alatalitus, päevane liigne unisus ja ka unetus.

.

Uneuuring

Uneuuringu käigus salvestatakse unefaasid ja häired nende esinemises, ninahingamise häire, suuhingamine, norskamisheli, hingamispauside esinemine ja nende päritolu, südametöö,  uneaegne keha hapnikuga varustatus, muutused lihastoonuses, uneaegsed liigutushäired, kehaasend erinevate hingamishäirete korral.

Norskamine uuring

Patsiendi teekond

PATSIENDI
KAEBUS

suuhingamine, ninahingamise takistus, norskamine

UNEARSTI
VASTUVÕTT

kaebuste anlaüüs, läbivaatus, uuringuplaan

UURINGUD

polüsomnograafia, polügraafia, skriininguuring

RAVIPLAAN

Ravivõimalused

NORSKAMISKAPE

MÜOFUNKTSIONAALNE TERAAPIA

HINGAMISAPARAAT

KIRURGILINE RAVI

UNENÕUSTAMINE

Patsiendi teekond