Loading...
Uneapnoe2019-01-12T10:36:57+00:00

Uneapnoe

Aastaid kestev norskamine, raske hingamine,  pikad hingamispausid  saavad teenimatult vähe tähelepanu, kuna  ravimata uneapnoe lühendab eluiga.Hingamise korduv öine katkemine vallandab kehas haiguslikud muutused, mistõttu vererõhu haigus süveneb, veresuhkru ainevahetus halveneb,  kehakaalu normis hoidmine muutub  järjest raskemaks.

Miks uneapnoe tekib?

Põhjuseid, miks uneapnoe tekib on mitmeid. Igas vanuses on omad riskifaktorid.  Lapse uinudes  võiks  mõnel järjestikusel õhtul  minna lapse tuppa ning kuulata ja vaadata kuidas laps magades hingab.  Norskamine võib alguses saada juba väikelapse eas. Laps peab hingama sedavõrd vaikselt, et ema-isa lapse hingamist ei kuule. Lapse suu peab olema  hingates suletud nii öösel kui  päeval. Lapseeas alguse saanud uneapnoe kestab ravimata juhtudel edasi ka nooruki ja täiskasvanu eas. Lastel on  uneapnoe põhjuseks sagedasti  suured suulaemandlid ja adenoid; ülemiste hingamisteede-, keele- ja näo lihaskonna madal toonus, üla-ja alalõualuu paiknemise häire.  Uneajal lihaskond lõdvestub –  niigi kitsas hingamistee sulgub anatoomilise takistuse tõttu ning tekivad ööst-öösse korduvad  hapnikusisalduse kõikumised kehas. Tähelepanu tuleb pöörata ka kaasuvatele kroonilistele haigustele –  allergiahaigused, astma ja  kaasnev ülekaal raskendavad haiguse kulgu. Valdaval osal uneapnoega lastest piisab apnoest tervenemiseks mandlite ja adenoidi eemaldamisest.  Ravimata lapseea uneapnoe jätab oma jälje –  hapnikusisalduse langus mõjutab arenevat kesknärvisüsteemi ning uneapnoega lapsel on raske koolitunnis paigal püsida ning tunnis toimuvat jälgida. Keskendumisraskuse taga on halb unekvaliteet, mille tõttu laps ei ole väljapuhanud. Vaevavat unisust  tõrjub lapse organism aga liigse rahmeldamisega.

Uneapnoe ravivõimalused

Lapseeas on ravivõimalused kõige avaramad, kuid vanematel tasub olla tähelepanelik  ja  jälgida lapse hingamist  ka peale   adenoidi-mandlite eemaldamist, kuna 15-20% lastest võib apnoe edasi kesta ning  on vajadus pea-kaela-näo lihaskonna toonuse  ja ala-ülalõualuu asendi hindamiseks. Koostöös hambaarsti ja müofunktsionaalse terapeudiga  panevad kõrva-nina-kurguarstid ja unearstid paika raviplaani, mis tagab lapse hingamisprobleemide kaardistamise ja õigeaegse sekkumise. Eelpool mainitud suukaudne hingamine vajab  tähelepanu juba  lasteaiaealise lapse puhul.  Lõdva kehahoiuga lapsed, kelle huulte ja põskede toonus on madal, ei jõua sageli suud kinni hoida ning koheselt halveneb ka pea- ja lõuahoid. Alalõua alla- ja tahapoole paiknemine mõjutab kogu lülisamba arengut ning need lapsed on ohustatud ka rühihäiretest.  Allapoole hoidva alalõua tõttu on lapsel läbi suu kergem hingata, kuid sellega kaasneb suuhingamine.  Suukaudse hingamise tõttu  jäävad ninasõõrmed, ninaõõs ja ninaneel  kasvus ning arengus maha. Õigeaegne füsioteraapiline ja logopeediline ravi võimaldab põskede- ja näo lihaskonda treenida ning luua eeldused ninakaudseks hingamiseks.

Noorukieas võib ravimata uneapnoe edasi kesta ning vajab samavõrra tähelepanu kui lapseea öine hingamishäire ja suuhingamine. Aastaid kestnud norskamine tekitab ajajooksul neelupiirkonna muutusi – tekib ruumipuudus, sest neelukülgseinad ja keel on mahuliselt suurenenud ning soodumus hingamistee uneaegseks sulgumiseks aina kasvab. Kehakaalu lisandumine annab uneapnoe arengule hoogu.  Selles vanuses on uneapnoed soodustavad hambumusehäired enamasti juba väljakujunenud ning kõrva-nina-kurguarsti ja unearsti sekkumisest jääb väheseks. Olenevalt  lõualuude paiknemisest võib tekkida vajadus pidada nõu nii ortodondi kui ka näo-lõualuude kirurgia, sest teatud juhtudel on   ka lõualuude asendit  ja paiknemist vaja muuta , et hingamisteele ruumi juurde anda.

Täiskasvanute hingamishäire

Täiskasvanutel on uneaegse hingamishäire avalduseks tavaliselt liigne päevane väsimus, unisus ja  roidumus. Eriti tähelepanelik tuleb olla unisuse suhtes autoroolis. Patsient pöördub tihti vastuvõtule  koos abikaasaga, kellel endal  on tekkimas  kaasmagaja norskamisest unehäired. Ööst ööse korduvad  rohkem kui 10 sekundit kestvad hingamispausid ning häiritud-rahutu uni põhjustavad hommikust peavalu, halvendavad päevast keskendumisvõimet, süvendavad meeleoluhäireid ja depressiooni, raskendavad toimetulekut tööülesannetega.  Hingamispausid põhjustavad korduvaid ärkamisi ning seega ei läbita kõiki unefaase, mistõttu väljapuhkamine ei ole võimalik. Üle viie hingamispausi ühes unetunnis viitab uneapnoe esinemisele. Samas ei pruugi norskaval ja hingamispausidega haigel olla päevasel ajal mingeid kaebusi, sest patsient on halveneva töövõimega aastate jooksul harjunud ning alles uneapnoe ravi  käigus mõistab patsient kuivõrd halvasti ta varem magas ning tajub, et päevane värskus ja toimekus on taastunud.

Täiskasvanute ülekaal ja selle seos uneapnoega

Teatud osa uneapnoega täiskasvanutest ülekaalulised. Uneapnoe korral on ülekaalu lisandumine kergem ja sellest vabanemine raskem, kuna uneapnoe vähendab korduvate öiste ärkamiste tõttu uneaega ning halvendab une kvaliteeti. Muude mehhanismide kõrval on halb ja lühike uni hormonaalsete häirete põhjuseks, mis suurendavad söögiisu. Samuti on liigse päevase väsimuse puhul raske leida motivatsiooni regulaarselt trenni teha.  Uneapnoe on mitmetahuline haigus.  Tegemist on organismi üldhaigestumisega  – lisaks  hingamishäirele  on uneapnoe haigel sageli tõusnud kehakaal, vajadus vererõhu alandava ravi järele, veresuhkru näitajad on kõrgenenud, üldfüüsiline jõudlus on langenud. Ülekaalu tõttu on koormus liigestele liialt suur.  Uneapnoe ohustab rohkem mehi. Põhjuseks on teatud anatoomilised  eelsoodumused nagu pikem hingamistee, mis on aldis uneajal kokkulangema ning liigse rasvkoe kogunemine ülakeha  ja kaela piirkonda. Uneapnoe jätkumist täiskasvanueas soodustavad lapsena korrigeerimata jäetud hambumushäired ning ala-ja ülalõualuu asend ning need patsiendid ei pruugi olla ülekaalulised. Pigem on tegu normaalkaaluliste inimestega, kellel on peamiseks kaebuseks ninahingamise häire koos häiriva norskamisega ning hambumushäirete tõttu on suurenenud hambaaukude teke.

Kui uneapnoe jääb ravimata

Ravimata uneapnoe viib järgnevate  häirete ja tüsistusteni: pidev  päevane liigne väsimus, – unisus,  meeleoluhäired, depressioon, isiksuse muutused, intellektuaalsed häired, käitumuslikud muutused; organismi krooniline alaventilatsioon, üldine vere- ja kopsuvereringe rõhu tõus,  südamepuudulikkus,  südamerütmihäired, uneaegne äkksurm.

Uneuuring

Uneapnoe uurimiseks  kasutatakse komplekset uurimismetoodikat, mis seisneb patsiendi läbivaatuses, kõrva-nina-kurgualases uurimises; päevase väsimuse ja unekvaliteeti väljaselgitavate küsimustike täitmises ning uneuuringu läbiviimises.

Uneuuring tarbeks kinnitatakse patsiendi peanahale andurid, mis mõõdavad  uneaegset ajutegevust,  kehale  andurid, mis jälgivad  hingamisrütmi muutusi, hapnikusisalduse kõikumisi, südametööd, lihasaktiivsust. Kogu uuring salvestatakse patsiendi rinnakule kinnatud väikesesse salvestusboksi. Uuring viiakse läbi patsiendi koduses keskkonnas.

Uneaegsete hingamishäiretega patsiendi ravi toimub meeskonnatööna. Raviplaani koostamisest võtavad osa: unearst, kõrva-nina-kurguarst, hambaarst ja müofunktsionaalne terapeut. Uneapnoe ravi eesmärgiks on hingamishäire kõrvaldamine. Selleks on kasutusel erinevad meetodid: lõualuude  ja keele asendi muutmine vastava suusisese aparaadiga (kape), positiivse õhurõhu ravi hingamismaskiga; vajadusel  nina- ja neelupiirkonna kirurgiline ravi, kehakaalu korrigeerimine ja unetervist parandavate võtete kasutamine.

Unetervise  ja uneapnoe sümpomite märkamine on oluline igas eas. Jälgige oma lähedaste uneaegset hingamist ning otsige norskamise ja hingamispauside korral abi unekeskusest.

Loe ka lähemalt meie hambaraviteenuste kohta siit.

Sind aitavad

Dr. Heisl Vaher
Dr. Heisl VaherUnearst/Kõrva-nina-kurguarst
Võta ühendust
Rhoda Vaiksaar
Rhoda Vaiksaar Uneõde
Võta ühendust
Ekaterina Kurochkina
Ekaterina Kurochkina Müofunktsionaalne terapeut
Võta ühendust