Unisus

Toimeka ja eduka päeva eelduseks on piisava pikkusega ja hea kvaliteediga uni. Uni on üks inimese baasvajadusi, mille rahuldamata jätmine ja pidev unisus halvendab elukvaliteeti:

  • Langeb keha vastupanuvõime haigustele
  • Ägenevad kroonilised haigused
  • Esineb rohkem depressiooni ja meeleoluhäireid
  • Halvenevad peresuhted

NB! Lühikese uneajaga, kuid suurema unevajadusega  inimestel on rohkem südame-veresoonkonna haigusi, ülekaalulisust ning diabeeti ehk suhkruhaigust.

Sageli on unisus hiilinud ligi märkamatult ning  inimene paneb selle stressi, koduste pingete või üksluise töö arvele. Nädalaid kestva liigse unisuse taga võib olla nii lühike uneaeg kui ka unehäire. Lühike uneaeg on laialt levinud probleem nii lastel kui täiskasvanutel. Kauakestva lühikese une tõttu langeb oluliselt inimese õppimisvõime ja tööviljakus.

Mis und rikub

  • Lühike uneaeg
  • Kõikuv magamamineku- ja ärkaamise aeg
  • Korduvad öised ärkamised
  • Kehalised kaebused (valud, ninakinnisus, nahasügelus, köha, norskamine, hingamispausid)
  • Nutiseadmed ja ekraan magamistoas
  • Ebamugav magamistuba

Peamised kaebused, mida tekitab halb uni

  • Liigne unisus (testi ennast)
  • Väsimus
  • Päevased keskendumisraskused
  • Tujutus
  • Hajevil olek
  • Soov teha uinak (kuid võimalus puudub)
  • Mikrouned (risk sattuda ise või põhjustada liiklusõnnetus!)

Lisaks lühikesele uneajale tekitab päevast unisust kõikuv uneaeg – magamamineku kellaajad ei ole paigas või esineb  rohkem kui tunniajaline  erinevus tööpäevade ja nädalavahetuste une- ja ärkamisaegades – sellisel juhul tekib iganädalaselt korduv unevõlg, mida kaetakse nädalavahetusel pikema uneaja abil.

Nädalavahetusel hilisem ärkamine ei pruugi kulgeda hea enesetundega, pigem võib tunda uimasust, unisust, jõuetust ja peavalusid. Selline elurütm soosib  ka olukorda, kus pühapäeva õhtul minnakse magama liialt hilja ning esmaspäeva hommikul ärgatakse taas unevõlaga.  Selline unerütm esineb sageli vanemas kooliastmes  ning noortel täiskasvanutel ning vajalike muutuste sisseviimiseks on oluline uneärkveloleku rütmi toimimise viise selgitada.

Unisus ja kofeiin

Unisus võib olla saatjaks jooksul kogu päeva vältel, viies ka sagedase kohvi tarvitamiseni. Kofeiini sisaldavad joogid vähendavad  kunstlikult normaalset unesurvet, mis võimaldab  õhtul õigeaegselt uinuda. Kofeiini tarvitamisest pealelõunasel ajal tuleks unisuse puhul hoiduda, pigem selgitada välja unisuse põhjus.

Unisuse puhul on mõttekas ülevaadata valgustus tööl ja kodus. Oluline on  viibida ennelõunasel ajal võimalikult palju hästivalgustatud keskkonnas ning pealelõunal järkjärgult vähendada valguskoormust

Unevajadus

Unevajaduse pikaajaline katmata jätmine on peamine unisuse põhjus kogu maailmas.

Geenide poolt seadistatud une-ärkveloleku rütmi järgimine võimaldab vältida liigset unisust ja päevast väsimust. Nimetatud rütmi reguleerib (peamiselt):

  • Magamaminemise aeg
  • Ärkamise kellaaeg
  • Valguse toime läbi silma võrkkesta ajule (nutiseadmed)
  • Vaimse- ja füüsilise töö intensiivsus
  • Töö iseloom (valvete tegemine)
  • Toidukorrad ja menüü
  • Füüsilise aktiivsuse regulaarsus ja koormus

Uneärkveloleku rütmi hoiab kõige paremini tasakaalus pikaajaline suhteliselt samal kellaajal ning samapikkusega  une võimaldamine teades, mis on individuaalne unevajadus.

Igaühel on geenide poolt paika pandud  unevajadus, mis mõnevõrra muutub vanusega ning  on  meestel ja naistel erinev:

  • Täiskasvanu unevajadus on keskmiselt 7-8 tundi katkematut ööund.
  • Naiste unevajadus on suurem kui meestel – keskmiselt üle 8 tunni ( sõltub eluetapist ning füsioloogilistest eripäradest -rasedus, menopaus).
  • Päevasel ajal võib lubada endale lühikese kuni 20minutilise uinaku.

Unekeskusest saab  informatsiooni ja nõuandeid, kuidas hinnata ja korrigeerida elurütmi vastavalt enda unevajadusele. Unekeskuses on võimalik hinnata une-ärkveloleku rütmi ning anda nõus sobiva unerütmi järkjärguliseks kujundamiseks. Selleks kasutatakse aktimeetrilist uuringut ja unepäeviku täitmist

Sageli osutub vajalikuks ka teatud vereanalüüside tegemine, et hinnata oluliste vitamiinide ning mineraalainete puudujääke organismis. Aegajalt on vajadus määrata ka ravimeid une-ärkveloleku rütmi parandamiseks.

Unisuse taandumine toimub järkjärgult, kuna unega seotud muutusi ei saa sisse viia korraga ning kiiresti. Uneaja pikendamine ja nihutamine toimub soovitatavalt 10-15 minutilise sammuga.

Loe ka lähemalt meie hambaraviteenuste kohta siit.